Mui Ne

26.10.2010

Hommikul ärgates ning rõdul suitse tehes tekkis kohe tung merre minna ujuma - kutsus teine hellitava kohinaga kogu öö mind. Mõeldud = tehtud ning 5 minuti pärast olin mõnusas soojas merevees. Peale 15 minutilist logelemist võtsin hotellist võrri 120,000 dongi eest (60eek) päev ning läksin tuuritama Mui Ne ümbrusesse. Liiter kütust maksab umbe 7 eeku. Kokku sõitsin võrriga umbes 4-5 tundi ning läbisin kilomeetreid 100 või nii. Kui oli tunne peatude peatusin ning kui tahtsin edasi sõita sõidsin edasi. Liiklus õnneks Mui Ne õmbruses ei ole eriti hull ning isegi valge mees saab siin liikluses hästi hakkama. Meeles peab siiski pidama, et suuremal sõidukil on alati õigus ning pahatihti keeravad nad peateele ilma kõrvale vaatamata, Selleks peab alati tee ääres olevatele sõidukitele pasunat laskam. Lõpuks harjub päris selle liiklusega ära ning üks sõrm on koguaeg pasunal valmis tulistama. Pole midagi paremat kui peale sellist sõittu minna merevetta ning logeleda seal. Peaaegu hotelli kõrval on mul elusamuusikaga Joe`s Bar ning seal ma olen iga õhtu istunud ja hääd muusikat kuulanud mõne õllega. Seekord sulandusin vaikselt kolme Soomlase seltsi ning juttu jägus pikalt. Muideks nad ei saanud aru, et ma Soomlane ei ole kuni hetkeni kui küsiti kust poolt Soomet pärit olen. Nende jaoks oli uskumatu, et Eestlane räägib sellist Soomekeelt. Broneerisin endale ka 10daala eest järgmiseks päevaks dziibiga tuuri ning oligi aeg tuttu minna.

27.10.2010

Kuna dziibituur algas alles kell 14:00 oligi mõnus kümneni magada ning seejärel merre minna. Hotellist tegin check-outi kell 12:00, koti jätsin hotelli ning nad olid nõus lubama mind dushi kasutama kell 20:00. Joe pubisse sööma ning tuurile. Meid viidi alguses Fairy Springi allika juurde (mina arvasin möödasõites eile, et tegemist mingi suvalise ojaga). Allika vesi jookseb ilusasti punaste liivadüüni kõrvalt merepoole. Olin koos kah Hispaanlannaga ning nemad võtsid allika jaoks "tasuta kohaliku giidi", kes pärast osutus olevat mitte nii tasuta nagu ta lubas. Nad viskasid talle 10,000 dongi, kuid poiss mangus aina juurde ja juurde. Edasi läks tee valgete liivadüünide juurde (eile ma niikaugele ei viitsinud sõita). Rentisin ka 10,000 dongi eest linoleomi tüki, et liivadüünilt alla "kelgutada". Kelgutamine oli täpselt 5meetrit ning peale seda ta rohkem alla ei liikunud. Selleks ajaks oli aga suu, silmad ja kõik teised kohad mõnusalt liiva täis. Edasi sõitsime punase liivadüüni juurd päikeseloojangut vaatama, kuid mida ei old oli päikeseloojang - ilm oli pilves. Tagasi hotelli ja pesema. Kell 01:00 pidin minema Saigoni bussi peale ning kuna ma ei soovinud hotelli töötajaid (väike perehotell tundus olevat) äratade kell 01:00 läksin Joe Baari bussi ootama (lasin bussil ennast seal pealekorjata). Joe Baaris olid nood sama 3 Soomlast ning tunnikese pärast liitus veel 3 Soomlast kellega need esimesed olid täna kohtunud. Buss muidugi kell 01:00 ei tulnud ning arvasin juba, et mind unustati ära. Kell 01:00 asemel jõudis ta kohale "natuke" hiljem kell 01:55. Buss oli vooditega (kolmes reas 2kordsed) nii, et pool keha oli kuskil "tunnelis". Mul seal und ei tulnud ja vaatasin, et bussi tagaosas 3 kõrvuti voodit täitsa tühjad ning hõivasin kõik kolm endale. Ka seal sain muidugi 5tunnisest bussisõidust 1-2tundi magada (pigem oleks pidanud võtma istmetega bussi - sellise millega tulin)...