Teekond Sihanoukville, Sihanoukville ning selle ümbrus.

31.10.2010

Ärkasin kell 06:00, et valmistuda transiidiks Kambodzasse. Kell 06:45 hotelli checkouti tegema minnes tuli muidugi välja, et seoses tormiga merel (maal polnud tormist haisugi) on Phu Quoc-Ha Tien laevaühendust tühistatud. Turismibüroost sain oma raha tagasi ning võtsin esimese takso lennujaama suunas ning jälle nagu loll turist läksin Vietnam Airlinesi kontorisse ja palusin järgmist lendu Saigoni. Ka seekord oli hinnaks ikkagi vana hea 1miljon dongi (500eek) ning 45minuti pärast istusin juba lennukis teel Saigoni. Saigonis võtsin kohe takso kesklinna ja ostsin endale bussipileti Saigon-Phnom Phen (Kamodza) 10USD eest ning buss lahkus 15min hiljem. Viisa eest maksin 25 USD (ise orgunnides on 20USD, kuid bussiga minnes nad üldjuhul nõuavad, et lased neil paberid kõik kordaajada) - eks mugavus maksab. Templid võeti minu eest passi ja viisa vormistati ära nii, et ma kordagi ei pidanud ühtegi ametniku külastama. Seoses ummikuga ühel sillal jõudis buss Phnom Pheni ning kurb tõsiasi sai ilmsiks (millega ma juba arvestasin), et pean öö Phnom Phenis olema ning kell 09:00 jätkama teekonda Sihanoukville. Tuktuki hotelli jagasin ühe inglasest vanaprouaga ning hotelli eest maksin 13USD. Õhtul läksime veel koos korraks sööma ning tuli välja, et ta on reisinud juba 2 aastat (Lõuna-Ameerika, Okeaania ja Aasia). Ta oli alati unistanud reisimisest, kuid kunagi ei olnud julgenud minna. Sattus liiklusavariise, mille tagajärjel tema vennanaine hukkus ning pidas seda märgiks viia oma unistus täide - ta ei kahetsevat seda otsust siiani.

01.11.2010

Kell 09:00 istusin bussi ning hakkas 4,5tunnine teekond Sihanoukville. Sihanoukvilles majutasin ennast Eestlaste hotelli "The Beach Road Hotel". Hinna ja kvaliteedi suhe neil eriti muidugi paigas ei ole - 15USD ventilaatoriga toa eest, kuid puhtalt võimaluse eest natuke emakeeles suhelda olin nõus maksma kaks päeva rohkem raha. Suht kohe kohtusin ühe Eestlasest omaniku Peeteriga, kes peale paari Angkor õlut kutsus mind endaga kaasa ühte grillrestorani. Antud restoran oli mõeldud pigem kohalikele välismaalastele (asub tiba kaugemal turistide piirkonnast)ning igal esmaspäeval kohtus grupp siin elavaid välismaalasi antud restoranisl. 5USD eest sai salati, SUURE grillitud liha prae ning magustoidud (värsked puuviljad ja õunakook jäätisega). Ütleme nii, et juttu ja tegevust jätkus antud restoranis ning paaris baaris peale seda kuni kella 04:00 hommikuni ning järgmine hommik ei olnud sugugi kõige rõõmsam.

02.11.2010

Otsustasi tänase päeva lihtsalt puhata ning midagi erilist mitte teha (väsimus eilsest oli veel turjal). Broneerisin endale 10USD eest edasitagasi paadi Koh Russau saarele ning 12USD eest öö (kaheks ööks kokku) bungalow saarele. Plaan on homme lihtsalt sinna minna ja kaheks päevaks lülitada ennast välja ümbruskonnast (veeta kaks päeva ujudes, magades ja süües - muud seal vast teha pole). Bungalow pidi olema kohe ranna piiril ning 800meetrit Koh Ru Resorti privaatranda.

03.11.2010 – 05.11.2010

Ärkasin kell 10:00 hommikul, et süüa hotellis hommikust ning liikuda vaikselt randa Sessions baari juurde. Sessions baari juurest läks paat mis viis mind Koh Russai saarele. Eelmine päev broneerisin endale kaheks ööks bungalow ja edasitagasi transpordi saarele. Bungalow öö 12USD ja paadisõit oli 10USD edasi-tagasi. Paat pidi lahkuma kell 12:00 rannast, kuid lahkus lõpuks siiski kell 13:00. Paadis oli peale minu veel umbes 10 inimest. Päris huvitav oli vaadata kuidas paadimootori kütusepaake täideti sõidu keskel ning mootorid muidugi töötasid – turvaline . Saarele jõudes selgus muidugi, et kõigile 10inimesele majutuskohta ei ole ning 7 pidi meist magama restoran/baari katusealuses. Mina õnneks olin broneerinud endale majutuse ning sama olid teinud kaks Ameeriklast. Ega siin saarel midagi peale magamise, ujumise, kiikumise (võrkkiiges) söömise ja joomise (vee) teha ei ole, kuid samas kas on midagi rohkemat vajagi mõnusaks puhkuseks . Kõik kolm päeva saarel veetsin neid väheseid asju tehas ning mingil põhjusel tundusid need kolm päeva parimad päevad puhkusest. Hommikul võis magada täpselt niikaua kui tahtsid ning polnud mitut muuseomi ja vaatamisväärsust nimekirjas. Pole midagi mõnusamat kui kohe peale ärkamist jalutada 5 sammu ning ujuda minutid 10. Päeval rahustab merekohin sind vaikselt võrkkiike tukkuma. Kuigi algselt plaanisin olla ainult kaks ööd, siis otsustasin lõpuks ikka kolme öö kasuks. Väga raske on lahkuda vabatahtlikult sellisest mõnusast kohast. Kahjuks seda paradiisi enam kauaks ei ole, kuna üks Prantsuse firma ostis saare ära ning plaanib ehitada siia suure puhkekeskuse.