Teekond Bangkoki tagasi
08.11.2010
06.11.2010
Kell 10 hommikul lahkus paat sellest paradiisist. Kolm päeva selles paradiisis läks mulle maksma 110USD (millest 10USD paat edasi-tagasi, 36USD majutus kolmeks ööks ; 30 USD söögid 3 päeva ning 34 USD joogid + suitsud) – mina olin rahul. Sihnoukville jõudes võtsin peale lõunasööki kohe endale bussi Phnom Pheni ning plaanin järgmine päev Bangkoki lennata (mööda maad minna ma ei saa kuna väidetavalt ei saa Tai-Kambodza piirilt Tai viisat ning Eestlased on ühed vähesed Eurooplased kes seda vajavad viisat Tai jaoks
). Buss Phnom Pheni maksis 7USD (Lux Limusine Mekong Express Buss – haha) ning sõitis ta 4 tunni asemel 6,5tundi kuna mõned idioodid suutsid 5km pikkusel lõigul tekkitada üle 2h pikkuse ummiku. Ühest rajast tehti 3 rada (üks teepeenrale ja üks vastassuunda) ning polnud ime kui vahest liiklus buss minutis 1meetrit või vähem. Sama efekt on kui anda 1000 ahvile mopeedid, 100 sõiduautod ning 100 bussid/veoautod. Jägame need ahvid kahte gruppi ning paneme nad üksteisepoole sõitma ning anname esimesele 10 kohale jõudnule banaani – kaaos. Seekord lasin end suvalisse Phnom Pheni külalistemajja viia end, kuna mind eriti ei huvitanud kus ma magan – 8USD öö sobis. Õhtul veel väike söök, 2 õlle ning 1h pikkune jalamassaaš (7USD tund) ning kell 00:00 magasin mõnusalt voodis.
07.11.2010
Kuna Phnom Phen-Bangkok lend lahkus alles kell 17:00 (maksis 95USD eelmisel päeval ostes) ning eelmine aasta olin kõik Phnom Pheni vaatamisväärsused kaenud, siis polnud muud teha kui natuke pikemalt magada, korralik kõhutäis, üks jalamassaaš ning 20min „kalamassaaši“, kus ilma hammasteta kalad lutsuvad su jalgadelt surnud naha ära (3USD 20min ja tasuta 0,33L Angkor õllega). Kell 14:00 startisin lennujaama suunas. Olin eelmine päev ühe tuktukijuhiga leppinud kokku 4USD eest transpordi, kuid ta ei tulnud – juu leidis parema pakkumise – imelik, et ta mingit sõpra ei saatnud. Tuktuki juhid tahtsid kõik 6-10USD sõidu eest, kuid mul oli käes täpselt 16000 Kambodza Rieli (4USD) ning ütlesin kõigile, et kas sa tahad seda raha või mitte sinu valik. Kulus vist minutid 5 kuni üks poiss oli kohe nõus 4USD viima mind (umbes 10km sõitu).
Lend ise muidugi hilines 1h ning jõudsin Bangkoki alles kell 19:00. Visa on Arival järjekorras oli enne mind 35 inimest ning ootasin 1h. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmeid (lisaks meile Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Sloveeni ja Slovakkia) kes peavad Taisse saamiseks viisat taotlema (erinevalt teistest kes saavad 30päeva templi lennates passi) koos India ja teiste toredate riikidega . Selleks ajaks kui ma pagasilindi juurde jõudsin olid kõik teised oma pagasi kättesaanud ning ainult minu kotike seisis õnnetult lindi kõrval (keegi oli ta tõstnud lindilt maha – õnneks ei võtnud kaasa) – kindlasti mõtles pagas, et miks ma küll olen imigrant-Eestlase oma. Majutusin ennast Khao San Roadile (kuna siit on kerge leida hea hinnaga hotelli) ning 4 ööd hotellis koos hommikusöögiga läks maksma 2000bahti ehk 800eek. Khao San Road ise on täis „pidutsejaid“ kellest pooled olid juba kell 21:00 dilleeriumis – ei tekkinud korrakski tunne nendega liituda
. Õhtul otsustasin ennast veel ühe tunnise jalamassaašiga premeerida (200baht ehk 80eek) – olin ikkagi jõudnud ju tagasi Bangkoki elusalt. Kell 23:00 vaatasin mõned minutid veel telekat ning uinusin.
PILDID KÕIK KUI OLEN KODUS - mu SD-kaardi lugeja suri ära !!