Reisiblogid Travellerspoint-is

november 2010

Teekond Bangkoki tagasi

06.11.2010

Kell 10 hommikul lahkus paat sellest paradiisist. Kolm päeva selles paradiisis läks mulle maksma 110USD (millest 10USD paat edasi-tagasi, 36USD majutus kolmeks ööks ; 30 USD söögid 3 päeva ning 34 USD joogid + suitsud) – mina olin rahul:). Sihnoukville jõudes võtsin peale lõunasööki kohe endale bussi Phnom Pheni ning plaanin järgmine päev Bangkoki lennata (mööda maad minna ma ei saa kuna väidetavalt ei saa Tai-Kambodza piirilt Tai viisat ning Eestlased on ühed vähesed Eurooplased kes seda vajavad viisat Tai jaoks :)). Buss Phnom Pheni maksis 7USD (Lux Limusine Mekong Express Buss – haha) ning sõitis ta 4 tunni asemel 6,5tundi kuna mõned idioodid suutsid 5km pikkusel lõigul tekkitada üle 2h pikkuse ummiku. Ühest rajast tehti 3 rada (üks teepeenrale ja üks vastassuunda) ning polnud ime kui vahest liiklus buss minutis 1meetrit või vähem. Sama efekt on kui anda 1000 ahvile mopeedid, 100 sõiduautod ning 100 bussid/veoautod. Jägame need ahvid kahte gruppi ning paneme nad üksteisepoole sõitma ning anname esimesele 10 kohale jõudnule banaani – kaaos. Seekord lasin end suvalisse Phnom Pheni külalistemajja viia end, kuna mind eriti ei huvitanud kus ma magan – 8USD öö sobis. Õhtul veel väike söök, 2 õlle ning 1h pikkune jalamassaaš (7USD tund) ning kell 00:00 magasin mõnusalt voodis.

07.11.2010

Kuna Phnom Phen-Bangkok lend lahkus alles kell 17:00 (maksis 95USD eelmisel päeval ostes) ning eelmine aasta olin kõik Phnom Pheni vaatamisväärsused kaenud, siis polnud muud teha kui natuke pikemalt magada, korralik kõhutäis, üks jalamassaaš ning 20min „kalamassaaši“, kus ilma hammasteta kalad lutsuvad su jalgadelt surnud naha ära (3USD 20min ja tasuta 0,33L Angkor õllega). Kell 14:00 startisin lennujaama suunas. Olin eelmine päev ühe tuktukijuhiga leppinud kokku 4USD eest transpordi, kuid ta ei tulnud – juu leidis parema pakkumise – imelik, et ta mingit sõpra ei saatnud. Tuktuki juhid tahtsid kõik 6-10USD sõidu eest, kuid mul oli käes täpselt 16000 Kambodza Rieli (4USD) ning ütlesin kõigile, et kas sa tahad seda raha või mitte sinu valik. Kulus vist minutid 5 kuni üks poiss oli kohe nõus 4USD viima mind (umbes 10km sõitu).
Lend ise muidugi hilines 1h ning jõudsin Bangkoki alles kell 19:00. Visa on Arival järjekorras oli enne mind 35 inimest ning ootasin 1h. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu liikmeid (lisaks meile Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Sloveeni ja Slovakkia) kes peavad Taisse saamiseks viisat taotlema (erinevalt teistest kes saavad 30päeva templi lennates passi) koos India ja teiste toredate riikidega :). Selleks ajaks kui ma pagasilindi juurde jõudsin olid kõik teised oma pagasi kättesaanud ning ainult minu kotike seisis õnnetult lindi kõrval (keegi oli ta tõstnud lindilt maha – õnneks ei võtnud kaasa) – kindlasti mõtles pagas, et miks ma küll olen imigrant-Eestlase oma. Majutusin ennast Khao San Roadile (kuna siit on kerge leida hea hinnaga hotelli) ning 4 ööd hotellis koos hommikusöögiga läks maksma 2000bahti ehk 800eek. Khao San Road ise on täis „pidutsejaid“ kellest pooled olid juba kell 21:00 dilleeriumis – ei tekkinud korrakski tunne nendega liituda :). Õhtul otsustasin ennast veel ühe tunnise jalamassaašiga premeerida (200baht ehk 80eek) – olin ikkagi jõudnud ju tagasi Bangkoki elusalt. Kell 23:00 vaatasin mõned minutid veel telekat ning uinusin.

PILDID KÕIK KUI OLEN KODUS - mu SD-kaardi lugeja suri ära :(!!

Kirjutas mcneely 11:01 Kommentaarid (0)

Teekond Sihanoukville, Sihanoukville ning selle ümbrus.

31.10.2010

Ärkasin kell 06:00, et valmistuda transiidiks Kambodzasse. Kell 06:45 hotelli checkouti tegema minnes tuli muidugi välja, et seoses tormiga merel (maal polnud tormist haisugi) on Phu Quoc-Ha Tien laevaühendust tühistatud. Turismibüroost sain oma raha tagasi ning võtsin esimese takso lennujaama suunas ning jälle nagu loll turist läksin Vietnam Airlinesi kontorisse ja palusin järgmist lendu Saigoni. Ka seekord oli hinnaks ikkagi vana hea 1miljon dongi (500eek) ning 45minuti pärast istusin juba lennukis teel Saigoni. Saigonis võtsin kohe takso kesklinna ja ostsin endale bussipileti Saigon-Phnom Phen (Kamodza) 10USD eest ning buss lahkus 15min hiljem. Viisa eest maksin 25 USD (ise orgunnides on 20USD, kuid bussiga minnes nad üldjuhul nõuavad, et lased neil paberid kõik kordaajada) - eks mugavus maksab. Templid võeti minu eest passi ja viisa vormistati ära nii, et ma kordagi ei pidanud ühtegi ametniku külastama. Seoses ummikuga ühel sillal jõudis buss Phnom Pheni ning kurb tõsiasi sai ilmsiks (millega ma juba arvestasin), et pean öö Phnom Phenis olema ning kell 09:00 jätkama teekonda Sihanoukville. Tuktuki hotelli jagasin ühe inglasest vanaprouaga ning hotelli eest maksin 13USD. Õhtul läksime veel koos korraks sööma ning tuli välja, et ta on reisinud juba 2 aastat (Lõuna-Ameerika, Okeaania ja Aasia). Ta oli alati unistanud reisimisest, kuid kunagi ei olnud julgenud minna. Sattus liiklusavariise, mille tagajärjel tema vennanaine hukkus ning pidas seda märgiks viia oma unistus täide - ta ei kahetsevat seda otsust siiani.

01.11.2010

Kell 09:00 istusin bussi ning hakkas 4,5tunnine teekond Sihanoukville. Sihanoukvilles majutasin ennast Eestlaste hotelli "The Beach Road Hotel". Hinna ja kvaliteedi suhe neil eriti muidugi paigas ei ole - 15USD ventilaatoriga toa eest, kuid puhtalt võimaluse eest natuke emakeeles suhelda olin nõus maksma kaks päeva rohkem raha. Suht kohe kohtusin ühe Eestlasest omaniku Peeteriga, kes peale paari Angkor õlut kutsus mind endaga kaasa ühte grillrestorani. Antud restoran oli mõeldud pigem kohalikele välismaalastele (asub tiba kaugemal turistide piirkonnast)ning igal esmaspäeval kohtus grupp siin elavaid välismaalasi antud restoranisl. 5USD eest sai salati, SUURE grillitud liha prae ning magustoidud (värsked puuviljad ja õunakook jäätisega). Ütleme nii, et juttu ja tegevust jätkus antud restoranis ning paaris baaris peale seda kuni kella 04:00 hommikuni ning järgmine hommik ei olnud sugugi kõige rõõmsam.

02.11.2010

Otsustasi tänase päeva lihtsalt puhata ning midagi erilist mitte teha (väsimus eilsest oli veel turjal). Broneerisin endale 10USD eest edasitagasi paadi Koh Russau saarele ning 12USD eest öö (kaheks ööks kokku) bungalow saarele. Plaan on homme lihtsalt sinna minna ja kaheks päevaks lülitada ennast välja ümbruskonnast (veeta kaks päeva ujudes, magades ja süües - muud seal vast teha pole). Bungalow pidi olema kohe ranna piiril ning 800meetrit Koh Ru Resorti privaatranda.

03.11.2010 – 05.11.2010

Ärkasin kell 10:00 hommikul, et süüa hotellis hommikust ning liikuda vaikselt randa Sessions baari juurde. Sessions baari juurest läks paat mis viis mind Koh Russai saarele. Eelmine päev broneerisin endale kaheks ööks bungalow ja edasitagasi transpordi saarele. Bungalow öö 12USD ja paadisõit oli 10USD edasi-tagasi. Paat pidi lahkuma kell 12:00 rannast, kuid lahkus lõpuks siiski kell 13:00. Paadis oli peale minu veel umbes 10 inimest. Päris huvitav oli vaadata kuidas paadimootori kütusepaake täideti sõidu keskel ning mootorid muidugi töötasid – turvaline :). Saarele jõudes selgus muidugi, et kõigile 10inimesele majutuskohta ei ole ning 7 pidi meist magama restoran/baari katusealuses. Mina õnneks olin broneerinud endale majutuse ning sama olid teinud kaks Ameeriklast. Ega siin saarel midagi peale magamise, ujumise, kiikumise (võrkkiiges) söömise ja joomise (vee:)) teha ei ole, kuid samas kas on midagi rohkemat vajagi mõnusaks puhkuseks :). Kõik kolm päeva saarel veetsin neid väheseid asju tehas ning mingil põhjusel tundusid need kolm päeva parimad päevad puhkusest. Hommikul võis magada täpselt niikaua kui tahtsid ning polnud mitut muuseomi ja vaatamisväärsust nimekirjas. Pole midagi mõnusamat kui kohe peale ärkamist jalutada 5 sammu ning ujuda minutid 10. Päeval rahustab merekohin sind vaikselt võrkkiike tukkuma. Kuigi algselt plaanisin olla ainult kaks ööd, siis otsustasin lõpuks ikka kolme öö kasuks. Väga raske on lahkuda vabatahtlikult sellisest mõnusast kohast. Kahjuks seda paradiisi enam kauaks ei ole, kuna üks Prantsuse firma ostis saare ära ning plaanib ehitada siia suure puhkekeskuse.

Kirjutas mcneely 01:22 Kommentaarid (0)

Phu Quoci saar (lõuna Vietnam).

28.10.2010

Ma ei ütleks, et buss oleks eriti mõnus olnud ning sellest 5st tunnist magasin ehk tunnikese. Saigoni jõudes võtsin kohe takso ning sõidsin lennujaama. Lennujaamas läksin lihtsalt Vietnam Airlinesi büroosse ja palusin piletit esimesele lennule Phu Quoci saarele. Lend pidi väljuma kell 09:20, kui see hilines. Kell 09:30 teavitati, et lennukilepääs algab kell 10:00. Kuna arvasin, et mul on veel 30min aega läksin suitsule ja ostsin juua. Juua ostes kuulsin lauset „see on viimane kutsung Vietnam Airlinesi lennule nr see ja see“. See oli ju minu lend! Jooksuga õigesse väravasse ning olin viimane inimene kes bussi sisenes. Tuli välja, et peale hilinemisest teavitamist hakkati kohe inimesi lennukisse laska – lahe lahe. Lend oli 50 min pikk ning maandus täpselt kell 10:50. Hotelliks võtsin tiba kalli Kim Hoa Resorti 28USD eest öö (Soomlased Mui Nes kiitsid selle asukohta). Phu Quoci saarele tasub ainult siis tulla kui tahad magada ja päevitada. Ööelu põhimõtteliselt puudub. Sellest poleks probleemi kui ma üksi ei reisiks, kuid paraku im flying solo now. Üksi reisides on baarid ja pubid head kohad uute tutvuste sobitamiseks. Kuna olin bussisõidust suht väsind olin natuke rannas, käsin ujumas ja läksin tuttu.

29.10.2010

Võtsin hotellist endale mopeedi 120,000 dongi (60eek) eest ning läksin sõitma. Sõitsin niisama 4-5 tundi ja umes 50-60km mööda kõrvalteid, peatudes seal kus hing soovis. Mingeid erilisi vaatamisväärsusi siin ei ole, kuid piisavalt inimtühju paradiisirandu on küll. Kütet kulus umbes 15eek eest (liiter on 7eek). Ega peale sõitu muud eriti teha ei olnud kui eilsest tuttav rand, ujumine, söök ja voodi. Hotelli kõrval on päris mõnus Prantslasest omanikuga Carole restoran, kus iga õhtu saab söögile lisaks nautida elavat muusikat.

30.10.2010

Täna ei viitsinud oma hotelli territorriumilt rohkem lahkuda kui korraks, et osta endale homseks transport Shinoukville Kambodzasse. 1,160miljonit (600eek) maksis hotellist buss sadamasse (30km), 2,5h laevapilet, 4h bussipilet Ha Tien-Shinoukville ning Kambodza viisa. Edasi kulges päev ikka nagu kaks eelmist päevagi. Õhtul tuli isegi üle pika aja natuke vihma ning päris mõnus oli see peale igapäevast päikest.

Kirjutas mcneely 01:00 Kommentaarid (0)

(Sissekanded 1 - 3. Kokku 3) Lehekülg [1]